Kolm ideed, mis tiibu alla ei saanud

SoftRam95

1995 aasta mais lasi Syncronys Softcorp välja tarkvara paketi nimega "SoftRAM for Windows 3.1" windowsi kasutajatele, kellele käisid pinda "out of memory" errorid ja muud operatsioonisüsteemi ressursipiirangud. Eesmärgiks oli reguleerida seda, kuidas Windows kasutab arvuti muutmälu ja seda kahel viisil:

• Keelata windowsil salvestada seadmedrivereid ja .dll-faile kriitilise mälu piirkonda;

• Eraldada füüsiline mäluosa kokkupressitud failidele, mida pole hetkel vaja aga mida saab kasutusse võtta igal hetkel.

Esialgselt tundus idee olevat edukas ja aasta lõpuks oldi sama edukad kui Windos 3.1 edasiarendus Windows 95 Upgrade. Samas Windowsi uuenedes tuli ka uuendada softRAMi ja seega tuligi välja SoftRAM95. Viimane oligi läbikukkumine. Marketing taga on väga hea aga toode ei teinud, mida pidi. Mälust eraldati küll osa ajutise mittevajaliku info jaoks aga selle haldamisega koormati programm üle. Lisaks sellele, et info kettaosas ei olnud kokku pakitud, väljastati tihti korrupeeritud faile või arvuti jooksis kokku. Edaspidi tõusiski trend osta mälu juurde kui seda vaja oli. Aga see idee ei ole veel välja surnud...
http://www.drdobbs.com/parallel/inside-softram-95/184409937

Windows ME

Uus aastatuhat oli koitmas ja Windowsil polnud midagi uut pakkuda erakasutajatele (peale Windows 98 Second Edition ja Windows 2000) ja ettevõtjatele (peale Windows 2000). Juba arenemas uus Windows XP paistis taamal saabumas aga tarbija vajas midagi, millele kohe keskenduda. Seega sündiski Windows ME. Lisaks sellele, et see operatsioonisüsteem üritas ühendada populaarse eelkäija Win98 SE omadusi sama aasta alguses väljastatud serverorienteeritud Win2000-ga, sisaldas ta ka hulk uuendusi, millest ka tänapäeva OS-id on midagi näpsanud. Nagu näiteks System Restore, USB Mass Storage ja Windows Image Acquisition (WIA) - viis pildiedastusseadmetel, nagu kaamerad ja scannerid, suhelda windowsiga.


Kuigi tundus nagu vahva komplekt erinevaid innovatiivsusi, siiski ME ei suutnud tarbijale meelepäraseks saada. Esimesel kohal loomulikult on DOS-liidese kaotamine. Varasematel versioonidel oli see olemas ja kasutaja oli sellega juba harjunud kuna osa programme vajasid seda intstalleerimiseks. Sellega süvenesid ühilduvuse probleemid kuna käivitada ei saanud osa win98 tarkvara. Samuti ei toiminud täies mahus System Restore, draiverid ei sobitunud ning automaatselt allalaetavad uuendused tihti ei installeerunud. See põhjustas aeglustumist, pidevaid crash'e ,korduvat vajadust taasinstalleerida draivereid ja inimesed tüdinesid sellest vaevast kiirelt. Seetõttu saigi WinMe windowsi ajaloo kõige lühema eluea 406 päeva ja seda kuni WinXP tarbija taas windowsi usku tagasi pööras...

http://www.istartedsomething.com/20080318/windows-me-deserve-more-respect/
http://www.fixmypcfree.com/blog/5-reasons-why-windows-me-is-viewed-as-a-failure/

DIVX

Firma nimega Circuit City pani 1998 aasta suvel Ameerikas alguse plaanile pakkuda alternatiivi levinud DVD videode rentimisele. DIVX (Digital Video Express) oli variatsioon DVD formaadist, kus inimene ostis DIVX plaadi (sarnane DVD plaadiga) ja said seda vaadata 48 tundi esimese käitamise hetkest.

Erinevus tavalisest videode rentimisest oli see, et DIVX ketast sai vaadata vaid selleks ettenähtud DIVX mängijaga, mille pidi ostma eraldi ja selle hind oli kaks korda kõrgem DVD mängija hinnast. Lisaks sellele tuli ühendada see mängija läbi telefonivõrgu tarnefirmaga, et need saaksid jagada vaatamisõigusi ja kontrollida kasutuspiiranguid. Tihti oli kvaliteet kallimal DIVX kettal halvem odavamast DVD kettast ja neid kettaid ei saanud tagastada kuna need muutusid kasutuks pärast 48 tundi (kui just raha ei tahetud juurde maksta). Erinevad andmete kodeerimise tehnoloogiad plaatides takistasid DIVX plaatide mängimist tavaliste DVD mängijatega.

Iga eelpool mainitud aspekt sellest skeemist tundus rohkem nagu soov tuua turule oma formaat, mis sobiks seda toetanud tootjatele (DIVX mängija tootjad). Kuna Euroopas väga vähe teatakse DIVX mängijat ja rohkem video codec DivX, siis sellest saab aimu kui kiiresti selline ebaõnnestumine Ameerikas kadus. Kasvas ka paranoia, et kliendi käitumise kohta saadetakse infot tarnija peakorterisse läbi telefonivõrgu, millega mängija ühenduses oli.

Tänapäeval tundub naljaks käitumine, kus sa ostad endale plaadi, selle plaadi mängija ja siis natuke mängid seda plaati. Hiljem maksad juurde, et mängida plaati, mille sa juba ostnud oled. Sellise asja viskaks küll minema aga selles idees on muus väljenduses veel potentsiaali. Tollane ebaõnnestumine, tänane õppetund, homne uus idee.
http://www.tested.com/tech/set-top-boxes/459907-lasting-legacy-divx-disc/
https://en.wikipedia.org/wiki/DIVX