Interneti tekkega sai alguse paberkandjal meedia üleminek digitaalsele meediale. Koguti vanu trükiseid, mis talletati andmekandjatel ja nendest andmekandjatest said erinevad raamatukogud pühendatud kas siis raamatutele või artiklitele. Andmetele ligipääs oli alguses piiratud aga senisest palju kiirem. Võrguajakirjandus sai tugeva infotausta ja internet andis vahendid suurema avalikkuse poole pürgida.
Varem kirjutati artikleid mitu päeva ja ajalehed tulid välja kord nädalas. Uudised neis olid kas juba ammu teada mingis kogukonnas või neid kajastati valesti. Informatsioon levis ajakirjanikelt ajalehte aeglaselt ja seda sai koguda liiga väheste kanalite kaudu. Nüüdne võrguajakirjandus on mõjutanud meediat sel määral, et uudised jõuavad lugejani minuteid pärast juhtumi toimumist ja need on otsekanalite kaudu ka palju usaldusväärsemad ning mahukamad.
Lisaks sellele, et võrguajakirjandus kiirendas massimeedia levikut rahvale, muutus ka selle informatsiooni vastuvõtmine. Varem ajalehti lugenud inimesed suhtlesid oma lähikonnas loetud uudistest ja sinna see jäigi, nüüdseks saavad inimesed lugeda uudiseid kustahes ja lisaks sellele veel moodustada gruppe ning arutada loetud uudiseid.
Positiivseks mõjuks on ka see, et inimesed saavad rohkem avaldada oma arvamusi uudiste kohta ja seeläbi mõjutada varasemast rohkem uudiste sisu. Arvamused avaldatakse juba otse artiklitena ja rohkem avalikku arvamust pääseb meediasse.
Ainukeseks miinuseks on paberkandjate vähenemine ja informatsiooni liikumise kiirenemise tõttu jäävad lugejad maha ning satuvad segadusse. Liiga palju infot peab protsesseerima korraga. Internet toob pidevalt uuenevad infokanalid kasutajani ja seetõttu palju infot jääb ühe indiviidi poolt läbi töötamata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et võrguajakirjandus on kiirendanud massimeedia levikut ja suurendanud selle mahtu. Varasema ajakirjandusega võrreldes on selgelt näha muudatusi. Artiklid on ajakohasemad ning avalikkusega paremini kooskõlas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar